Antropoloogia Keskus

"Noori ei saa unarusse jätta, kuid paljuski on töö leidmine ka nende enda 𝑚𝑖𝑛𝑑𝑠𝑒𝑡𝑖 küsimus."

Panime oma praktikandid sel suvel uurima probleemi, mis vajab ühiskonnas rohkem tähelepanu: miks on Eesti noorte tööhõive kukkunud EL kõrgemaist üheks madalaimaks?

Võtsime luubi alla noored, kes otsivad oma esimest erialast tööd, ning nende kogemuse tööturul. Meie praktikandid tegid uuringu ning Miltton New Nordicsi praktikandid aitavad teema ümber arutelu luua.

Nüüd, mil uuring on valmis, soovisime tulemusi valideerida ka tööandjatega. Kokku said töötoas kokku 14 erineva ettevõtte ja noorte tööhõivega tegelevate üksuste esindajat.

Kui uuringust saime teada noorte kogemuse, siis nüüd kuulsime mündi teist poolt: tööandjate perspektiivi. Ja see oli konkreetne.

Kaks vaatenurka, üks mure, palju kokkupuutepunkte. Mõlemad on muutumises ning väljakutseid jagub.

Uuringu tulemused avalikustame juba järgmisel nädalal. 👀

„Ma ei taha sellele mõelda, mida rohkem mõtled, seda halvemini magad.“

Uurisime koostöös Riigikantseleiga linnakortermajade elanike valmisolekut hädaolukordadeks.

Selgus, et inimeste teadmised kriisidest on üsna laialdased, kuid valmisoleku tase on pigem kesine. Mõni on harjumuslik hakkamasaaja nädalase toiduvaruga, teine loodab koostööle naabrite ja sugulastega, kolmas panustab riigile.

Mis pärsib valmistumist? Uuringust joonistus välja 3 peamist pingekohta:

👥 𝐌𝐚𝐝𝐚𝐥 𝐮𝐬𝐚𝐥𝐝𝐮𝐬, 𝐤õ𝐫𝐠𝐞𝐝 𝐨𝐨𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝. Riigi ja omavalitsuse suhtes on usaldus tihti madal, kuid kriisiolukorras oodatakse just sealt kiiret abi.

👀 𝐕ä𝐥𝐭𝐢𝐦𝐢𝐬𝐤ä𝐢𝐭𝐮𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐬𝐭𝐢𝐠𝐦𝐚. Hädaolukordadele mõtlemine tekitab ärevust ning nendeks valmistumine pole veel sotsiaalne norm.

🚙 𝐏𝐥𝐚𝐚𝐧 𝐩õ𝐠𝐞𝐧𝐞𝐝𝐚 𝐦𝐚𝐚𝐥𝐞. Paljud plaanivad kriisi korral kohe linnast lahkuda, oskamata ette näha stsenaariume, kus lahkumine on võimatu.

Uuring valmis Helleka koordineerimisel ja koostöös kahe vägevaga – Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut! Saadud teadmiste põhjal luuakse lahendusi, mis aitavad meil kõigil ootamatusteks paremini valmistuda.

→ Tutvu ülejäänud pingekohtadega ja viie kriisikäitumise tüüpisikuga meie kodulehel.

Kuidas käitud kui terve linn on nädal aega elektri ja veeta?

Maale sugulaste juurde minna ei saa. Kui hästi saad hakkama oma korteris?

Riigikantselei tellimusel ning meie kaasasutaja Helleka koordineerimisel uurisime linnakortermajade elanike valmisolekut hädaolukordadeks.

Selgus, et inimeste teadmised kriisidest on üsna laialdased, kuid see ei peegeldu valmisolekus. Ohutaju on madal ning valmistumise ümber on teatav stigma ja ärevus. Varude kogumist lükatakse sageli edasi või loodetakse lihtsalt riigi abile.

Inimeste valmisoleku, ohutaju jm põhjal joonistus välja 5 kriisikäitumise tüüpi:
🥫 Harjumuslik hakkamasaaja
🪫 Elukeerises riigiusaldaja
🚰 Süsteemile lootja
📻 Abivajav ootaja
🔦 Strateegiline ellujääja

Uuring valmis koostöös kahe vägevaga – Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut! Saadud teadmiste põhjal luuakse lahendusi, mis aitavad meil kõigil ootamatusteks paremini valmistuda.

👉 Milliseid tüüpisikuid on sinu lähiringkonnas? Loe persoonade kirjeldusi ja uuringu tulemusi meie kodulehelt.

Klubid sulgevad uksi, kultuurikorraldajatel on keeruline ots-otsaga toime tulla, inimesed käivad aina vähem väljas. Kobarkriis on mõjutanud nii sotsiaalseid harjumusi kui ka inimeste ja ettevõtete toimetulekut. Ööelu ei ole kadumas, kuid siin-seal võib tajuda kultuuri muutumist.

Tartu uus õhtumelu- ja ööelustrateegia sündis ambitsioonist luua 24-tunnine kogukonnalinn, mis on mitmekülgne, elujõuline ja turvaline. Strateegia arvestab nii valdkonna trendidega kui ka tudengilinna tugevustega ning võtab fookusesse kõik, mis toimub kella kuuest õhtul kella kuueni hommikul.

🌖 Õhtuse ja öise vööndi harutamiseks disainisime koos Helelyn Tammsaarega koosloomelised töötoad, kuhu kutsusime erinevad ööeluga seotud osapooled: meelelahutus- ja toitlustusettevõtted, kultuurikorraldajad, elanikud, turvalisuse ja tervise tagajad, noorte esindajad ja linn oma erinevates funktsioonides.

🌔 Kaasasime projekti eksperdina ka Tallinna endise öölinnapea Natalie Metsa, kes tõi projekti rahvusvahelist vaadet ning aitas mõtestada lisaks ööelu kultuurilisele väärtusele ka selle sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Ka öine linn on tuluallikas!

⏩ Koostöös linnaelanikega koorusid välja neli strateegilist suunda koos eesmärkide ja lahendustega, millega järgmise üheksa aasta jooksul tegeleda. Selleks, et need mõtted ei jääks vaid paberile, on oluline tuua kokku õhtu- ja ööelu osalistest koosnev nõukogu, mis jälgiks võtmetulemuste täitmist.

Tartu eristub Eesti kontekstis, sest selle süda tuksub tudengite südametega samas rütmis. See on kompaktne linn, kus öökultuur on mitmekesine ning kus tuntakse end turvaliselt.

Aitäh, Tartu linn ja töötubades osalenud! Koostöö teiega pakkus puhast rõõmu.

Arvamusfestivali kava on sel aastal mahlakas ja mitmekülgne. Muuhulgas saab kuulata arutelusid kriisikäitumisest, rohereformist ja rändest, teha ratta seljas läbi autoetnograafiline uurimus (teejuhiks ei keegi muu kui Keiu Telve!), ning osaleda dialoogiringis.

Põnevast padrikust toome välja mõned arutelud, millega on seotud meie tiimiliikmed ja võrgustik.

REEDE, 07.08
💬 13:30-14:30 Dialoogiring “Hea elu: isiklik saavutus või ühine eesmärk?”. Mikk Oja koos teiste kogukondade arendajatega kutsub uurima hakkamasaamist ja koostöisust Hea elu rahvakogust (Rahvakogu) tõukuvas dialoogiringis.
🗺️ 14:30-16:00 “Muutuv rändemaastik: milleks peab Eesti Euroopa piiririigina valmis olema?”. Meie endine juht Sigrid Solnik toob Eesti Pagulasabi vaadet EMN Eesti arutelusse rändekriisidest ja rändega seotud väljakutsetest.
🚴 16:00-18:00 “Rattasadulas argipäev läbi Paide”. Keiu Telve koos Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute laboriga (Mobility Lab of University of Tartu) kutsuvad hüppama ratta selga ning avastama koos Paide linnaruumi ning kergliikluse väljakutseid.
🔋 18:00-19:30 “Kraavivesi, priimus ja mutimaks – kas valmisoleku kõrgtase?”. Helelyn Tammsaar avab Siseministeeriumi korraldatud arutelus Antropoloogia Keskuse läbiviidud kriisikäitumise uuringut.

LAUPÄEV, 08.08
🌎 10:00-11:30 “Pagulus ja rahvus”. Ede Schank Tamkivi avab USAs elamise kogemust Fenno-Ugria paneelis, mis arutleb rahvusliku identiteedi ja kodumaast eemal viibimise üle.
♻️ 14:00-15:30 “Kas rohereform vajab ebapopulaarseid otsuseid?”. Keiu Telve toob antropoloogi vaadet Taastuvenergia Koja arutellu kliima- ja energiapoliitika elluviimise väljakutsetest.
🧑‍🔬 16:30-18:00 “Teadmussiirdedoktorantuur – Eesti majanduse kasutamata potentsiaal?”. Keiu Telve juhib Eesti Teadusagentuuri arutelu akadeemia ja ettevõtluse koostöövõimalustest.
🌝 18:30-20:00 “Ööelu Eestis – kelle pidu see on?”. Natalie Mets osaleb Eesti Noorteühenduste Liidu arutelus, mis otsib tasakaalu meelelahutuse, ohutuse ja linnaruumi vahel.

Edasiviivaid arutelusid kõigile!

Raske on mitte märgata ühiskonnas ja meedias murelikku fooni, et Eesti noortel on üha raskem tööd (ja isegi praktikakohti) leida. Kui paar-kolm aastat tagasi oli mure, et noored lähevad juba ülikooli ajal tööle ja kõrgharidus jääb pooleli, siis nüüd on Eesti noorte tööhõive üks Euroopa madalamaid. Kas muutunud on tööturg (nii pakkumise kui nõudluse poolest), AI mõjutused või hoopis noored suhtuvad töösse teistmoodi? Mis tulevik meid ees ootab, kui noored ei saa võimalusi eneseteostuseks ja iseseisvumiseks ega ka rolli ühiskonnas? Palju küsimusi, vähe vastuseid.

Otsustasime seda muret lahendada kolmest küljest, mis meie võimuses on - esmalt uurida olukorda noorte seisukohast ning anda ka noortele praktikakogemust. Meie vahvad praktikandid Viktorija, Hosanna Sofia ja Kärt tegid intervjuusid erinevate piirkondade, taustade ja eriala noorte tööotsijatega, Kristjan tegi autoentograafilisel meetodil ülevaate oma tööotsingutest. Aga et võimendada meie uuringut ja noorte kogemusi, siis lisasime koostöös Miltton New Nordics lisakihi ehk täna toimus me ühine analüüsiseminar koos Milttoni praktikantide Lukase, Loore ja Noraga, kes nüüd oma kommunikatsioonioskusi saavad proovile panna, et uuringu leiud ja taipamised ka õigete inimesteni jõuaks.

Uuringu avalikustame hiljem, aga seniks paar tiiserit:
🤨 “Väga keeruline, eriti IT-erialaselt, on tööle saada. Ma otsisin tegelikult tööd juba ülikooli esimese aasta lõpust saati ehk siis sisuliselt tööle saamisega läks kaks pool aastat aega."

😕“No minu eriala nagu turundati kui tuleviku eriala, aga mul on tunne, et see tulevik ei ole veel kohale jõudnud tegelikult."

Püsige lainel, suve lõpus juba lähemalt!

Kuidas kaasata linnakogukonda piirkonna tuleviku kujundamisse? 🧩

Detailplaneeringu avalik väljapanek ning kohalikelt elanikelt tagasiside küsimine ei võimalda ühe kinnisvara arenduse puhul koostöist planeerimisprotsessi, mis toetaks sisulist arutelu piirkonna tuleviku üle.

Selleks puhuks kutsus Fund Ehitus meid appi viima läbi kaasamistegevusi Kopli Liinide piirkonnas, et pakkuda mitmekesisemaid kaasarääkimise võimalusi.

Eesmärk oli saada teada, mida Kopli Liinide elanikud piirkonna tuleviku osas oluliseks peavad ning samuti mõista nende ootuste ja murede tagamaid.

Soov oli luua alus sisuliseks dialoogiks ning selleks viisime läbi:
💻 veebiküsitluse piirkonna väärtuste kaardistamiseks;
🙆 grupiintervjuud hoiakute mõistmiseks;
🎯 koosloome töötoa lahenduste ühiseks arutlemiseks.

Kaasamisprotsessi käigus joonistus selgelt välja, et Kopli Liinide elanikud ootavad, et kaasamine oleks sisuline ja järjepidev. Kusjuures ennast nähakse arenduse juures pigem partnerina. Arengut ei soovita takistada, vaid pigem tahetakse võimalust olla kaasatud kujundama seda, milliseks piirkond kasvab.

Millised väärtused kujundavad Kopli Liinide elanike visiooni piirkonna tulevikust? Sellest loe pikemalt juba meie kodulehelt. Link kommentaarides.

Miks hea õigusloome põhimõtteid alati ei rakendata? ⚖️

Sel talvel sukeldusime põnevusega taas õigusloome maailma ning uurisime Justiits- ja Digiministeeriumi tellimusel, kuidas mõtestavad Eesti poliitika kujundajad ja elluviijad hea õigusloome põhimõtteid.

Eesmärk oli mõista, miks need väärtused igapäevases töötempos sageli tahaplaanile jäävad, ning tuua välja võimalused pudelikaelte ületamiseks. Selleks kaasasime uuringusse pea kõik ministeeriumid, Riigikogu ja Riigikantselei: intervjueerisime ministreid, Riigikogu liikmeid, kantselereid, nõunike ja juriste.

Vestlustest koorus välja üks selge muster: standardite järgimine ei jää pelgalt teadmiste taha. Kogu protsessi dikteerivad hoiakud, organisatsioonikultuur, töökorraldus ja mõistagi ka poliitika.

Selgelt joonistus välja kolm olulisemat pudelikaela:

⏱️ Poliitiline kiirustamine. Poliitilised kokkulepped ja lühikesed ajaaknad survestavad sisulist tööd ja muudavad kohustuslikud etapid (nt kaasamise) näiliseks.

🧩 Hajutatud vastutus. Süsteemis puudub nn "väravavaht", kellel oleks pädevus peatada puhtalt poliitilise motivatsiooni pealt üles ehitatud ebakvaliteetsed eelnõud.

📄 Bürokraatia. ​​Seadusloome alusdokumendid ja juhised on kasutajate silmis sageli liiga mahukad, keerulised ja juristikesksed. See tekitab trotsi ja soovi leida kiiremaid lahendusi.

Kuidas edasi? Uuringule tuginedes tõime välja konkreetsed sammud, kuidas süsteemi kaasajastada ja paremaks muuta. Oluline on protsesside lihtsustamine, inimkeskne keelekasutus, tehisaru tark rakendamine ning poliitikute teadlikkuse tõstmist. Hea õigusloome ei tohiks olla tüütu kohustus, vaid tööriist edasiviivate otsuste tegemiseks.

Loe kõiki taipamisi ja soovitusi meie kodulehelt! Link kommentaarides.

"Andke inimestele võimalus, sest tegelikult on nad mõistlikud ja head."

Antropoloogia Keskuse uuringud peegeldavad murettekitavat trendi: oleme kapseldunud oma suhtlusmullidesse ja hakanud vältima vahetuid päriselulisi kontakte. Kardetakse nii naabreid, avalikku arutelu kui ka teistsuguseid arvamusi.

Samas iga kord, kui oleme koosloome või kaasamise projektide raames loonud avatud ja turvalise ruumi dialoogiks, juhtub midagi ilusat. Inimesed avastavad, et „meil on nii palju ühiseid väljakutseid“ ning “rohkem on vaja suhelda ja eelarvamustest saabki üle”.

Meie tegevjuht Liina Maria Lepik kirjutab Delfis ilmunud arvamusloos sellest, kuidas oleme jõudnud ühiskonnana punkti, kus me justkui ei taha enam teisi inimesi enda ümber, ning kuidas oleks võimalik võõrandumist ületada.

Suvi on parim aeg harjutada näost näkku suhtlemist ja vastastikust empaatiat. Sotsiaalseid oskuseid on hea treenida näiteks suguvõsa, naabrite või kogukonnaga.

Kas tunnetad kapseldumist ka enda ümber? Mis aitaks suhtlust taastada?

Artikli link kommentaarides. ⬇️

Millised on kohalike kogukondade ootused tuuleenergia arutelule? 💡

Sel talvel viisime Vindr Baltic OÜ tellimusel läbi kogukonnauuringu viies Eesti vallas: Türi, Järva, Põhja-Sakala, Viljandi ja Lääne-Harju. Uuringuga õppisime tundma kohalike elanike mõttemustreid ja hoiakuid seoses energeetika valdkonnaga ning analüüsisime hirme ja ootuseid seoses tuuleenergiaga.

Tulemused on oluline sisend kohalike murede mõistmiseks ja teadvustamiseks ning sellele tugineva edasise suhtluse ja kaasamistegevuste läbiviimisel.

Kuigi iga vald on erinev, joondusid välja ka mõned ühised jooned:
🌿 Maapiirkondades elavad inimesed väärtustavad oma elukeskkonna puhul eelkõige rahu, looduslähedust ja võimalust elada eemal linnakärast. Piirkondade identiteet on tugevalt seotud puutumatu looduse ja hajaasustusega, mistõttu kardetakse kodupiirkonna muutumist tööstuslikuks keskkonnaks.
📊 Kohalikud ootavad avatud, faktipõhist ja läbipaistvat arutelu, mis tugineb sõltumatutele uuringutele ning kus käsitletakse ausalt nii mõjusid kui ka inimeste muresid. Suhtluses peetakse oluliseks neutraalset vahendajat, kes aitaks tõlkida tehnilisi ja juriidilisi teemasid arusaadavasse keelde ning toetaks kogukondasid arendusprotsessis.
🤝 Kohalikud vajavad ettevõttega kokkuleppeid, mis on siduvad. Suurema kindlustunde tagamiseks peaksid kokkulepped olema fikseeritud kirjalikult ning jagatav info konkreetne ja lihtsalt mõistetav.

Iga piirkonna kogukonnauuringu kohta valmib detailsem lühiraport, mida tutvustame vastava piirkonna vallavalitsusele ja -volikogule ning lähikuudel ka kohtumistel kogukondadega.

Loe uuringu ja kasutatud metoodika kohta lisa ka meie kodulehelt. Link kommentaarides.

Antropoloogia Keskus tänab kõiki uuringus osalejaid oma mõtete jagamise eest!