Põlva Indiaca Klubi

JA TUTVUSTAME VEEL ÜHTE MEIE KLUBIÄGEDAT LIIGET!

Kui peaksime Arti iseloomustama paari sõnaga, siis oleksid need ilmselt: ülitore, sõbralik ja alati abivalmis!

Arti on täpselt seda tüüpi inimene, kelle puhul tead, et kui midagi on vaja – küll ta aitab! Olgu selleks siis väljakul, trennis või lihtsalt klubikaaslaste keskel. 💙

Aga mis peitub selle sõbraliku ja abivalmis olemise taga? 😏
Milline on Arti väljaspool Indiaca’t, mis talle päriselt meeldib ja milliseid üllatusi ta meie intervjuus välja käib?

👉 Loe ja saa Artiga lähemalt tuttavaks! 😎

Kes sa oled?

Olen Arti, 38 aastane mees, sõidan Passatiga.

Millega sa igapäevaselt tegeled väljaspool Indiaca trenni?

Kui ma parajasti Indiaca väljakul ei ole, siis olen tavaliselt kas kahe tütre taksojuht, aias tegutsev entusiast, pooleliolevate ehitusprojektide eestvedaja või tugitoolist spordimaailma suurim ekspert. Selle kõige kõrval töötan keskastme juhina.

Kuidas ja millal sa Indiaca juurde sattusid?

Täpselt nii vanu aegu kahjuks enam ei mäleta, vanus siiski juba soliidne, aga eeldaavasti võis see olla suurusjärk 2010+- seega juba omajagu aega tagasi. Alustasin perspektiivika noormängijana, aga vormikõver ei tõusnudki..

Mis oli sinu esimene mõte pärast esimest trenni?

Kalev pahandas ja Riho sikutas platsil särgist õigesse kohta- polnud kõige parem tunne :)

Mis paneb sind ikka ja jälle trenni tulema?

Diivanil tugitoolisporti harrastades ei saa head füüsilist koormust ja igavavõitu võib ka vahel olla nii- seega trennis käin häid emotsioone ammutamas.

Kuidas sa kirjeldaksid Indiaca trenni kolme sõnaga?

Kiirus, koostöö, emotsioon.

Mis on sinu jaoks Indiaca trennis kõige olulisem?

Need, kes mind tunnevad, teavad, et olen loomult võistleja. Olgu trenn või võistlus, minu jaoks on kõige tähtsam alati võita.

Kas sul on trennis mõni lemmikhetk või harjutus?

Lemmikhetkeks on geimi või mängu viimase võidupunkti järel kokkutulek ja muigel suuga „high five“.

Mis on seni olnud sinu kõige naljakam või meeldejäävam trennimoment?

Trennides on ette tulnud igasuguseid olukordi, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Näiteks sain kunagi jalatrauma, mille tõttu pidin spordist eemal olema ligi kümme kuud. Õnneks juhtub siiski rohkem naljakaid seiku. Kõige uhkem olen oma koomiliste 'lible' pallipäästmiste üle, mis pakuvad rõõmu nii mulle kui ka pealtvaatajatele.

Kui Indiaca trenn oleks inimene, siis milline ta oleks?

Ta oleks sõbralik ja seltskondlik inimene, kes naerab palju, kuid punktide peale mängides muutub hetkega äärmiselt võistlushimuliseks.

Kuidas tunned end pärast trenni – ühe lausega?

Pärast trenni olen füüsiliselt väsinud, aga emotsionaalselt laetud.

Mis sind kõige rohkem motiveerib rühmatrennis?

Lüüa palli kõvemini ja ja veel rohkem meetrisse!

Mida sa ütleksid inimesele, kes mõtleb, kas Indiaca on tema jaoks?

Tule proovi, kindasti sa ei kahetse (Kalev on juba pensionil )!

Üks üllatav või lõbus fakt sinu kohta, mida paljud ei tea?

Lapsen fännasin Koit Toomet.

Lõpetuseks: üks sõna või lause, mis sinu jaoks Indiaca klubi iseloomustab.

Igas vanuses lõbusad ja aktiivsed inimesed, keda ühendavad positiivsed emotsioonid, sportlik hasart ja liikumisrõõm.

KLUBILIIKMETE TUTVUSTUS JÄTKUB!

Nüüd on aeg piiluda lähemalt ühe tõeliselt vintske tüdruku tegemistesse! 💪😄

Margit on meie klubi rõõmsameelne ja hooliv liige, kellel on lisaks heale huumorile ka kuldsed käed – kui midagi on vaja teha, sättida või korda saada, siis Margit ilmselt juba teab, kuidas! ✨

Ta on inimene, kelle peale saab loota ja kelle kohalolek teeb seltskonna alati mõnusamaks. ❤️

Aga milline on Margit väljaspool väljakut? Millised on tema salajased anded, lemmikud ja kõige naljakamad seigad?

👉 Saa Margitiga tuttavamaks meie uues intervjuus! 😉

Kes sa oled?

Mina olen Margit, 26 aastane, lihtne Põlva tüdruk, korra ära käinud ja jälle tagasi tulnud.

Millega sa igapäevaselt tegeled väljaspool Indiaca trenni?

Viimased 3 aastat olen olnud tudeng ja ka järgmised 2 aastat olen tudeng ja edasi vaatame mis elu toob.

Kuidas ja millal sa Indiaca juurde sattusid?

Indiaca juurde sattusin esimest korda kui olin 14 ja trennid toimusid Moostes. Siis tekkis paus ja uuesti leidsin tee 16-17 aastaselt ja selle juurde olen jäänud kuni tänaseni.

Mis oli sinu esimene mõte pärast esimest trenni?
“Ma ei tule enam kunagi siia tagasi!”

Mis paneb sind ikka ja jälle trenni tulema?
Seltskond, kindel kellaaeg ja tahe liikuda.

Kuidas sa kirjeldaksid Indiaca trenni kolme sõnaga?
Kiire, täpne, ettearvamatu.

Mis on sinu jaoks Indiaca trennis kõige olulisem?
Panus.

Kas sul on trennis mõni lemmikhetk või harjutus?

No venelasest ei saa üle ega ümber. Ta pole ka lemmik aga ma võin seda mängida. Lemmik harjutused on need kus saab reaktsioonikiiruse proovile panna.

Mis on seni olnud sinu kõige naljakam või meeldejäävam trennimoment?

Mu esimesed võistlused kindlasti on päris meelde jäävad ja trennid kus on rohkem kui 8 inimest on ka päris toredad.

Kui Indiaca trenn oleks inimene, siis milline ta oleks?

Täpselt selline, et ühel kenal päeval ta ütleb sulle, et lähme nüüd ja kohe seiklusele ja sa lihtsalt lähed. Ei mingeid agasid ega küsimusi, kardad küll aga sa usaldad teda jäägitult.

Kuidas tunned end pärast trenni – ühe lausega?

Ma tunnen end tänulikult sest mul on võimalus liikuda ja teha mis mulle meeldib.

Mis sind kõige rohkem motiveerib rühmatrennis?

Kindel kellaaeg kuna kõik tulevad kokku ühist asja tegema ja seltskond kellega on hea seda ühist asja teha.

Mida sa ütleksid inimesele, kes mõtleb, kas Indiaca on tema jaoks?

Siin pole mõelda midagi, siin on vaja proovida sest kui pealehakkamist ja tahtmist on siis see on juba pool võitu. Ülejäänud tuleb tööga.

Üks üllatav või lõbus fakt sinu kohta, mida paljud ei tea?

Ilmselt kõik teavad aga nad kipuvad unustama, et mu loomulikud juuksed on päris tugevalt lokkis.

Lõpetuseks: üks sõna või lause, mis sinu jaoks Indiaca klubi iseloomustab.

Üks suur ja toetav spordipere.

Tänase trenni ametlik süüdlane: TUUL! 😅

Kui mõni pall täna jälle täiesti oma elu elas, siis pole meil midagi häbeneda – kõik saab tuule kaela ajada! 😂
Sihid ühte kohta, pall otsustab minna hoopis teise… ja ega meie ei hakka talle ju ütlema, kuhu ta peab minema. 😏
Aga vaatamata tuulele, isepäistele pallidele ja mõnele eriti loomingulisele trajektoorile sai trenn jälle tehtud! 💪
Pall läheb sinna, kuhu sina sihid… või siis sinna, kuhu tema parasjagu tahab. 🤣
Rannahooaeg noh 😍

🏖️ Rannahooaeg on ametlikult alanud! ☀️

Eile vahetasime spordisaali liiva vastu ja tegime ära selle suve esimese rannatrenni!

Päike, soe liiv varvaste all, hea seltskond ja tuttav indiaca pall – mida veel ühelt suveõhtult tahta? Trenn oli mõnus, emotsioonid positiivsed ja naeru jagus küllaga.

See on alles algus! Ees ootavad veel paljud rannatrennid, kus saab liikuda, mängida ja lihtsalt head seltskonda nautida.

Suvi on lühike – kasutame selle maksimaalselt ära! ☀️🏖️

Nüüd on aeg anda sõna Tarmole!
Tutvustame teile mängijat, kelle rahulik meel, pühendumus ja meeskonnavaim aitavad luua väljakul just selle õige tasakaalu. Iga trenn ja võistlus on toonud kaasa uusi kogemusi, väljakutseid ning meeldejäävaid hetki, mis on kujundanud tema teekonda Indiaca mängijana.

Millest see teekond alguse sai? Mis annab motivatsiooni jätkata ja millised hetked on seni kõige eredamalt meelde jäänud?

Kõigest sellest räägib Tarmo juba allpool olevas intervjuus. Loe edasi ja saa temaga lähemalt tuttavaks! 👇

Kes sa oled?
Minu nimi on Tarmo Tobreluts, olen 41 aastane lihtne maamees.

Millega sa igapäevaselt tegeled väljaspool Indiaca trenni?

Igapäevaselt katsun olla põllumees, kui varem tõi see ka leiba lauale, siis viimased aastad on see lihtsalt üks eriti kallis hobi. Lisaks olen ühe kümne aastase jalkafännist poja isa.

Kuidas ja millal sa Indiaca juurde sattusid?

Esimene kokkupuude oli kunagi Põlvamaa valdade vahelistel talimängudel. See võis olla vabalt 20 aastat või isegi rohkem tagasi. Olin mänginud võrkpalli varem ja mäletamist mööda tuli indiaca ka nagu välja. Mängisin tookord Laheda valla eest ja meenub, et Põlva valda esindasid Elioni särkides meist vanemad mängijad, kes siblisid kaitses nagu hullud ja said enamus p***e kätte. Põlva Indiaca klubi trenni sattusin hiljem, täpset aastat ei mäleta, aga pakuks, et umbes 5 aastat tagasi.

Mis oli sinu esimene mõte pärast esimest trenni?
Päris võrkpall ei ole, aga seltskond on äge.

Mis paneb sind ikka ja jälle trenni tulema?
Ägedad trennikaaslased ja muidugi see, et peale trenni on alati enesetunne hea.

Kuidas sa kirjeldaksid Indiaca trenni kolme sõnaga?
Kiire, põnev, lõbus.

Mis on sinu jaoks Indiaca trennis kõige olulisem?

Mulle meeldib see, et näiteks kui sul on tavaelus mõni mure või probleem, siis indiaca trenn on nii intensiivne, et muud mõtted unustad ära.

Kas sul on trennis mõni lemmikhetk või harjutus?
“venelane”

Mis on seni olnud sinu kõige naljakam või meeldejäävam trennimoment?

Timole bloki panemine, seda liiga tihti ei juhtu, aga kui juhtub, siis on alati hea tunne.

Kui Indiaca trenn oleks inimene, siis milline ta oleks?
Rööprähklev suunamudija.

Kuidas tunned end pärast trenni – ühe lausega?
Tunnen ennast väga hästi.

Mis sind kõige rohkem motiveerib rühmatrennis?
Motiveerib soov paremaks saada.

Mida sa ütleksid inimesele, kes mõtleb, kas Indiaca on tema jaoks?

Kui ei proovi, siis ei saa kunagi teada. Tegemist on põneva ja kaasahaarava mänguga. Tasub kindlasti tulla trenni.

Üks üllatav või lõbus fakt sinu kohta, mida paljud ei tea?
Olen töötanud Usas kurgimüüjana.

Lõpetuseks: üks sõna või lause, mis sinu jaoks Indiaca klubi iseloomustab.
Üks kõigi, kõik ühe eest.

On aeg tutvustada teile veel üht meie klubi säravat liiget! 👏

Täna on fookuses Anari – mängija, kelle jaoks Indiaca tähendab palju enamat kui lihtsalt sporti. Väljakul paistab ta silma sihikindluse, meeskonnavaimu ja positiivse suhtumisega ning just need omadused teevad temast väärtusliku kaaslase igale tiimile.

Kuidas leidis Anar tee Indiaca juurde? Mis motiveerib teda ikka ja jälle trenni tulema? Millised hetked on talle kõige eredamalt meelde jäänud ning mida tähendab tema jaoks meie klubi?

Neile küsimustele saad vastused juba allpool olevast intervjuust. Loe edasi ja saa Anariga lähemalt tuttavaks! 👇

Kes sa oled?

Olen põline põlvakas Anari Lannajärv, 43-aastane naine – piisavalt vana, et teada, kuidas asjad käivad, ja piisavalt noor, et neid vahel ikka valesti teha.

Millega sa igapäevaselt tegeled väljaspool Indiaca trenni?

Töötan AS GoBus maakonnaliinide teenindusjuhina, kus minu ülesanne on tagada Põlva- ja Võrumaa bussipargi sujuv ja tõhus toimimine.
Vabal ajal hoolitsen oma hea enesetunde eest jõusaalis raskusi liigutades ning ilusa ilmaga naudin jooksmist. Nädalavahetused mööduvad mulle oluliste inimeste seltsis – külastan vanemaid, aitan neid ning leian aega ka sõpradega koos olemiseks ja väikesteks koosviibimisteks.
Tasakaal töö, liikumise ja lähedastega veedetud aja vahel hoiab elu mõnusalt liikumas.

Kuidas ja millal sa Indiaca juurde sattusid?

Indiaca juurde jõudsin tänu oma kunagisele klassiõele Katrinile, kes kutsus mind trenni. See oli vist aastal 2016, kui mu mälu mind alt ei vea. Alguses läksin lihtsalt proovima, aga peagi sai sellest palju enamat kui üks tavaline trenn. Indiaca on toonud minu ellu uusi sõpru, põnevaid võistlusi, palju liikumisrõõmu ja hulgaliselt vahvaid mälestusi. Olen väga tänulik, et Katrin tol korral selle kutse tegi

Mis oli sinu esimene mõte pärast esimest trenni?

Esimesed emotsioonid olid negatiivsed – ma ei osanud ja teised olid juba mitu sammu ees. Mulle ei meeldi olla koba.

Mis paneb sind ikka ja jälle trenni tulema?

Soov areneda paremaks mängijaks, liikumisrõõm, hea seltskond ja teha midagi, mis pakub nii väljakutseid kui ka rõõmu.

Kuidas sa kirjeldaksid Indiaca trenni kolme sõnaga?
Emotsionaalne, kaasahaarav, lõbus

Mis on sinu jaoks Indiaca trennis kõige olulisem?

Minu jaoks on trennis oluline anda endast alati parim ja pingutada– see kehtib kõigi treeningute kohta. Indiaca trennis pean oluliseks, et kõik annaksid endast maksimumi, toetaksid üksteist ning tunneksid rõõmu nii enda kui ka kaaslaste kordaminekutest.

Kas sul on trennis mõni lemmikhetk või harjutus?

Mulle meeldivad erinevad harjutused, eriti meeldivad harjutused kolmikutes. Nii õpid seda veidrat palli kõige paremini tundma. Vahel tundub, et pallil on oma plaan, aga mida rohkem harjutad, seda kindlamalt hakkad end väljakul tundma.

Mis on seni olnud sinu kõige naljakam või meeldejäävam trennimoment?

Trennis saab meil palju nalja ning see loob mõnusa ja vaba õhkkonna. Lihtsalt naljakad olukorrad tekivad täiesti iseenesest – mõni vaimukas ütlemine, pallist suure kaarega mööda löömine või poos, mis meenutab pigem kaasaegset kunsti kui sporti. Õnneks käivad hea tuju ja sport käsikäes ning naer aitab treeningutele kaasa.

Kui Indiaca trenn oleks inimene, siis milline ta oleks?

Võistlushimuline ja natuke teistest erinev – selline oma moodi tegelane. Samas piisavalt põnev ja uudishimu tekitav, et tahaks temaga lähemalt tuttavaks saada.

Kuidas tunned end pärast trenni – ühe lausega?

Peale trenni tunnen ennast eestlaslikult hästi – ei hõiska, ei hüppa rõõmust lakke, aga olen väga rahul, et jälle liigutatud sai.

Mis sind kõige rohkem motiveerib rühmatrennis?

Rühmatrenni juures meeldib mulle kõige rohkem meeskonnatöö. Üksi treenides vastutad ainult iseenda eest, aga võistkonnamängus on tunne hoopis teine – kõik pingutavad ühise eesmärgi nimel ning igaühe panus loeb. Mulle meeldib, et saame üksteist toetada, julgustada, sõbralikult tögada ja vaielda olukordade üle.

Mida sa ütleksid inimesele, kes mõtleb, kas Indiaca on tema jaoks?

Kui sa mõtled, kas indiaca on sinu jaoks, siis tule lihtsalt proovi järgi. Mina läksin kunagi samuti uudishimust ja olen siiani platsil. Võib juhtuda, et tuled üheks korraks, aga leiad hobi aastateks.

Üks üllatav või lõbus fakt sinu kohta, mida paljud ei tea?
Ma ei ole nii kuri ja ülbe kui välja paistan.

Lõpetuseks: üks sõna või lause, mis sinu jaoks Indiaca klubi iseloomustab.

“Ühtsus” – kogu klubi toimib ühe tervikuna, iga liige panustab ühisesse eesmärki, toetab teisi nii väljakul kui ka väljaspool seda ning usaldab kaaslasi.

Indiaca jõudis rahvusvahelise seltskonnani!

Täna oli Põlva Indiaca Klubil suur rõõm anda oma panus Põlva Kooli Erasmus+ projekti raames toimunud kooliolümpiamängude nädalasse.

Klubi oli kutsutud Mesikäpa Halli tutvustama indiacat välisõpilastele ja õpetajatele, kes saabusid Põlvasse Saksamaalt ja Hispaaniast. Koos välisõpilaste, õpetajate ning Põlva Kooli esindajatega osales tegevustes kokku 52 inimest.

Alustasime mängu põhitõdede ja söötude õpetamisega ning seejärel muutusid harjutused samm-sammult põnevamaks ja väljakutsuvamaks. Tunni lõpuks jõudsime juba päris mänguni välja ning elevust ja mängurõõmu jagus kõigile.

Eriti hea meel oli näha, kui kiiresti noored uue ala omaks võtsid ning kui palju positiivseid emotsioone üks indiaca pall ja hea seltskond kaasa võivad tuua.

Täname Põlva Kooli usalduse eest ning loodame, et indiaca jättis osalejatele sama vahva mulje, nagu nemad jätsid meile. Võib-olla leidis mõni noor täna endale isegi uue lemmikspordiala!

Sport ühendab inimesi sõltumata keelest ja riigist – täna saime selles taas veenduda 😇

Hooaja viimane trenn – tehtud!

Ja ongi selle hooaja viimane trenn peetud. Punkt pandud ühele toredale hooajale, mis tõi kaasa palju häid emotsioone, uusi kogemusi, võidetud punkte, naeru ja sõprust.

Tänane trenn möödus rõõmsas ja lõbusas meeleolus – täpselt nii, nagu üks hooaja lõpetamine olema peab. Pallid lendasid, naer kõlas üle saali ja tuju oli kõigil hea.

Nüüd on aeg vahetada spordisaali põrand sooja liiva vastu, pista varbad randa ja nautida suve. ☀️

Aga ärge muretsege – indiaca ei kao kuhugi! Suvel plaanime kohtuda rannas, et mängurõõmu edasi kanda ja mõnusat liivahooaega nautida.

Aitäh kõigile mängijatele, toetajatele ja kaasaelajatele selle vahva hooaja eest! Kohtume juba peagi rannaliival – sest rannahooaeg võib varsti ametlikult alata! 💛

Aitäh, Janika, kutsumast! 💜

Täna toimus juba 11. Janika Usina Lastejooks, mis tõi Põlva staadionile kokku hulgaliselt rõõmsaid lapsi, lapsevanemaid ja liikumissõpru.

Põlva Indiaca Klubil oli suur rõõm olla osa sellest toredast päevast ning tutvustada huvilistele meie mängulist ja kaasahaaravat spordiala. Rõõmustasime selle üle, kui palju uudistajaid meie ala juurde jõudis – proovijaid jagus nii laste kui ka täiskasvanute seast.

Täname Janikat ja kõiki korraldajaid suurepärase ürituse eest! Sellised päevad näitavad, kui palju toredaid võimalusi pakub sport ja kogukonna koos tegutsemine. 💪

Ja see pole veel kõik!
Suve jooksul on plaanis kolida osa treeninguid rannaliivale, et nautida sporti värskes õhus ja mõnusas suvises meeleolus. Kui tänane päev tekitas huvi, siis oled väga oodatud meiega liituma – uusi harrastajaid võtame rõõmuga vastu, olenemata vanusest või varasemast kogemusest. Tule proovi järgi, võib-olla just indiaca on sinu uus lemmikspordiala! 😊

Juba sellel pühapäeval, Põlva linnastaadionil 😇