Luunja Stud

Urmas Raag & Verdict 145cm- the winner
Ruila

https://sport.postimees.ee/8522080/tiitlikaitsja-klettenberg-lukkab-favoriidikoorma-raagi-ja-tema-imehobuse-olule

Tiitlikaitsja Klettenberg lükkab favoriidikoorma Raagi ja tema imehobuse õlule Reedel algavad Harjumaal Ruila tallis ratsutamise Eesti meistrivõistlused takistussõidus. Enim tähelepanu köidab seenioride klass, kus meistritiitlit läheb kaitsma Gunnar Klettenberg. Mullu hõbedaga leppima pidanud Urmas Raag loodab oma uuele hobusele, kes on küll noor, kuid väga kiire.

Urmas Raag & Belizar von Seeder 140cm the winner!
Ruila Summer 2.0

https://www.ohtuleht.ee/1163285/luunjas-kepsleb-ringi-juba-kolm-kloonvarssa
Nüüdseks taevastel rohumaadel mahlast muru näksiva endise võistlustäku Wodan M geneetilised koopiad on terved ja hakkajad varsad. Nende sportlaseomadused selguvad paraku alles siis, kui nad sadula selga saavad.

Reedel teatas Eesti maaülikool rahvusvahelise haardega töövõidust – aprillis sündinud kloonvarss Wodan M Alpha sai enda kõrvale veel kaks kloonvenda. Maaülikooli veterinaarteadlaste ja nende Itaalia kolleegide koostööna kasvab Eestis nüüd juba kolm kloonvarssa. Aprillis sündinud Wodan M Alphale lisandusid juunis ja juulis varsad Wodan M Beta ja Wodan M Gamma. Kolm varssa sündisid tervena ja kasvavad Tartu lähistel asuvas Luunja tallis. Varsad on endise võistlustäku Wodan M geneetilised koopiad. Wodan M oli Urmas Raagi võistlushobune, kes oli nii sporthobuse kui ka sugutäkuna vägagi edukas.

Lehmi hakati kloonima varem nii maailmas kui ka Eestis. Eesti maaülikooli embrüoloogi Elina Tsopi sõnul on hobust kloonida oluliselt keerulisem. „ Vanim varss on praegu kolmekuune ning sündides kaalus ta 46 kilo. Kõik kolm on normaalkaalus ja sellised, nagu üks varss olema peab,“ selgitab ta. Tsopp nendib, et täpsemalt on kolme staarvarsa iseloomudest vara rääkida, kuid aprillis sündinud varss on kõige rahulikum. „Teised kaks ikka ehmatavad teinekord. Aga see võib olla ka sellest, et esimene kloonvarss oli väga pingsa jälgimise all,“ arvab ta.

Hobuste kloonimisel kasutati ülimoodsat tüvirakkude süstimise tehnoloogiat, mille käigus eemaldatakse munarakust tuum ning selle asemele siirdatakse kloonitava looma keharaku tuum. Varem pole hobuseid sellise tehnoloogiaga kloonitud. „Laboritingimustes arenenud embrüod siirdasime märadesse, kes kandsid varsad lõpuni,“ selgitab Tsopp. Ta lisab, et kuuest embrüost kolm ebaõnnestusid, kuid kõik kolm sündinud varssa on terved ja kasvavad jõudsalt. „See on kinnitus, et väljatöötatud tehnoloogia toimib,“ räägib ta.

Tsopi sõnul paistab praegu, et kõik kolm kloonvarssa võivad elada kõrge eani. Samas lisab ta, et hobustel on sadu viise, kuidas end õnnetult vigastada. See võib tähendada mitte pelgalt karjääri lõppu. Embrüosiirdamisega on maailmas sündinud juba tuhandeid varssu, kuid Eesti on Itaalia kõrval teine riik Euroopas, kus hobuseid kloonitakse.

Suur huvi ka kloonkaamelite vastu

Eesti maaülikooli teadlaste koostööpaartneriks on Luunjas asuv InnovumLab, millele panid aluse Sven Šois ja Urmas Raag. Sama tehnoloogiat saab kasutada ka ohustatud hobusetõugude säilitamiseks. Šoisi sõnul on kloonimishuvilisi üle maailma. Üks neist on Läti tuntud takistussõidu meister Kristaps Neretnieks, kelle tippsuksu kloonimiseks on sisuliselt käed löödud. „Neretnieks on Lätis sama kuulus kui Eestis Ott Tänak. Seda ei pea naljana võtma, et Eesti Nokiaks võib saada kloonimine. Turg on suur. Näiteks Argentina polomeeskonna hobuste hulgas on praktiliselt kõik kas siis kloonitud või ka embrüosiirdamise abil ilmale tulnud,“ räägib ta. Araabiamaadest on tõsist huvi tuntud ka võistluskaamelite kloonimise vastu Eestis. Kõrbelaevade turg on suur ning kaameleid on maailmas juba ka kloonitud. Tsopp märgib, et bisness selles valdkonnas on suur, kuid vähemalt esialgu kaamelite kloonimise plaani ei ole.

Raagi sõnul näksib kõnealuse kolme kloonvarsa isa rohtu juba taevastes koplites. „Oli andekas võistlushobune, kes suure osa oma karjäärist tegi Ameerikas. Aga vanus tuli peale ja tal oli palju traumasid. Poputasime looma küll, aga ei tahtnud lasta tal piinelda ja tegime otsuse magama panna. See esimene varss on küll nagu vana hobune, kes on kõike näinud, ei karda midagi ja usaldab inimesi. Isaga võrrelda siiski enne ei saa, kui talle sadula selga paneme,“ räägib ta. Parasjagu joob Luunjas üks kloonvarssadest teda kandnud mära piima. „Täiesti tavalised armsad varsad. Ei vaata julma pilguga silma nagu õudusfilmis,“ muigab Tsopp.

Luunjas kepsleb ringi juba kolm kloonvarssa Nüüdseks taevastel rohumaadel mahlast muru näksiva endise võistlustäku Wodan M geneetilised koopiad on terved ja hakkajad varsad. Nende sportlaseomadused selguvad paraku alles siis, kui nad sadula selga saavad.