Haapsalu lasketrenn

Alustame septembris

Paneme kodulehele Lääne Elu ajakirjaniku Juhan Hepneri artikli 30.juuli maakonna lehes Triinu esikohast Eesti meistrivõistlustel.

Triin Kuusik võitis laskmises Eesti meistritiitli

Haapsalu laskur Triin Kuusik teenis nädalavahetusel Elvas laskmise täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel spordipüstoli arvestuses kuldmedali ja tuli kiirlaskmises ringmärki hõbedale.
Kiirlaskmises ringmärki oli Kuusiku tulemuseks 535 silma. Harjutuse võitnud Marja Kirss Viljandist sai 545 silma ja kordas sellega Eesti rekordit. „Seal võitja pani pika puuga eest ära, aga spordipüstolis olin mina peajagu teistest põhivõistlusel üle. Finaalis olime teise koha tüdrukuga võrdsed, aga lõpus ta ei jaksanud enam,” kirjeldas Kuusik.
Spordipüstolis teenis Kuusik kokku 576 silma, mis on tema uus isiklik rekord. Seal teise koha teeninud Marja Kirss sai 562 silma. Finaalis oli Kuusiku tulemus 26 ja Kirsil 23 silma. „Oli tore, et finaalis pidi ikka pingutama ja võit ei tulnud lihtsalt,” lausus Kuusik.
Kuusik rääkis, et olud tiirus olid head. „Ilm tegelikult soosis. Ei olnud liiga palav, see kuumalaine ei olnud veel meieni jõudnud,” rääkis Kuusik. Flora& Fauna
Oma sõnul uskus Kuusik, et tuleb spordipüstolis medalile. „Oleme seal Eesti tipus üsna võrdsed ning ootasin head tulemust, aga isiklik rekord oli üllatus,” lisas ta.
Lasketreener Mati Seppi ütles, et spordipüstol, milles Kuusik kulla teenis, on olümpiaharjutus. „See ongi meile praegu tähtsam. Kui ta saaks tulemusega 580 silma lähedale, oleks täiesti võimalik maailmakarikaetappidel või kusagil ära nokkida ka koht olümpiale,” arutles Seppi.
Seppi sõnul parandas Kuusik spordipüstolis oma isiklikku rekordit kahe silma võrra: 574 pealt 576 juurde. „Selles mõttes läheb kõik ülesmäge,” rääkis treener.
Välisriikides võistlustel käimise teeb Kuusikule keerulisemaks see, et teda ei toeta rahaga praegu ei alaliit ega olümpiakomitee. „Isiklik raha ja mõningane eraisikute sponsorlus,” rääkis sportlane oma kulutuste katmisest. (Lisaks on toetanud kohalik kultuurkapital)
Juuli keskel on Männiku tiirus Euroopa karikavõistluste etapp ja seal kavatseb Kuusik enda sõnul kindlasti osaleda. „Lasta seal kiirlaskmist ringmärki ja lisaks paaris segaharjutust, kus olen varasematel aastatel oma paarilise Erik Amanniga edukas olnud. Sealt püüaks jõuda edasi finaalvõistlusele, mis peaks toimuma sellel aastal Šveitsis,” rääkis ta.
Kuusik sooviks enda sõnul veel kaasa lüüa maailmameistrivõistlustel, aga nende toimumiskoht on praegu lahtine: algselt plaaniti MMi Kataris Dohas, aga Lähis-Idas puhkenud sõda on selle pannud küsimärgi alla. „Aasta lõpus on ka üks karikaetapp, mis on Kairos. See on ka mõttes, aga midagi kindlat pole veel otsustanud,” rääkis Kuusik.
Haapsalu juunioridest laskurid täiskasvanute Eesti meistrivõistlustele Seppi sõnul seekord ei läinud.
„Sellest pundist, kes paar nädalat tagasi käis juunioride Eesti meistrivõistlustel, oleks kuus kuni kaheksa juuniori olnud sellised, kes oleks nüüd kaela kandnud. Ütlen aga ausalt, et tuli teha julm otsus raha pärast mitte minna. Isegi Eesti võistlustel käimisel peab kuskil piiri tõmbama, kuna pole võimalik minna. Kui vaatasin täiskasvanute tulemusi, siis näiteks olümpia kiirlaskmises meeste arvestuses oleksid poisid võinud pronksmedali saada. Naiste võistkondlikus kiirlaskmises ringmärki – seal oleks täiesti reaalne olnud võtta isegi esikoht, kui võistkonnas olnuks Triin koos juunioridest tüdrukutega. Need kõik on aga „oleksid”,” nentis Seppi.
Ta lisas, et juunioridega otsustati minna hoopis juuli keskel Raplamaal Kaiu lasketiirus peetavatele vendade Vilbergide 50. mälestusvõistlusele. „See on lähemal ja sõita vaja vähem, stardimaks on väiksem ja seal on lisaks hubane välitiir,” märkis Seppi.

Treener mõtleb.
Eesti juunioride meistrivõistlused Elvas. Käesoleva aasta algusest on järjekordselt muudetud tehnilisi reegleid. Palju on muudatusi püstoli käepidemete parameetrites.
Relvakontroll enne võistlust: esimene päev toimib, kuid mingi moment arvatavasti kontrollijad väsivad ja ei jälgita enam kõiki uuendusi. Samas saab laskur kaardi, kus kirjas relva vastavus määrustele. Järgmine päev, kui tuleb veel juurde laskureid, enam ei jälgita pisiasju. Nii satutakse võistlema käepidemetega mis ei vasta nõuetele. Loomulikult juhitakse sellele tähelepanu ja kohtunike otsus: teha pisteliselt järelkontrolli ja kui ei vasta siis…..? Tulemuseks on mitme laskuri tulemuse tühistamine.
Huvipärast kontrollisin oma laskurite käepidemed üle. Käisime kontrollis esimene päev ja lihvisime käepideme nurki kohtuniku nõudel õigeks. Kokku oli meil 17 laskurit. Kolmel püstolil oli nurk vale. Ometi käisime kontrollis ja kohtuniku nõuete järgi sai tehtud. VEDAS neil seekord. Tegime enne harjutuse teist poolt parandused käepidemete nurkades õigeks.
Endal tekkisid küsimused. Miks karistatakse kohtuniku eksimus laskuri kraesse? Jah, määruste järgi oli lubamatu eelisega, mille kohtunikud määrustele tuginedes esile tõid. Või siis nende teine argument, et kui päästikuraskus oli relvakontrollis korras, kuid järelkontrollis kergem. Aga kui kohtunik annab tulejoonel valekäskluse ja laskur selle täidab, miks siis laskurit ei kõrvaldata tulejoonelt vaid korratakse seeriat? Ehk tegelikult saab kohtunik oma eksimust tunnistada ja käituda inimlikult.
Saab ju paluda lasta kõrvaldada puudus (käepideme nurk õigeks lihvida) ja laskuril lubada harjutuse teist poolt jätkate. Aga määrus on püha ja reegel on vaidlemata täitmiseks.
Eriti valusalt sai nädalavahetusel pihta üks väikeklubi. Laskur sai disklahvi, võistkond, mis oli kindel favoriit, kadus pildilt. Nende treener küll tegi protesti, maksis veel 50.-eurot, kuid inimesed (kohtunikud), kes lõppotsuse tegid, ei arvestanud seda. Ja põhjendus: JURIIDILISELT VALESTI ESITATUD PROTEST. Tõeline mõtlemise koht - miks asja sisust ei tahetud aru saada!?
Tagasi kodu poole sõites kuulsin bussijuhilt, et kohtunik oli käinud vabandamas laskuri ees. Ehk tegelikult saadi aru, et laskurile tehti ülekohtuselt liiga.
Või siiski ei tehtud liiga. Siis poleks vaja olnud vabandada.

Eesti juunioride meistrivõistlustel laskmises võitsid meie noored arvukalt medaleid. Kokku 5 kuld-, 5 hõbe-, 3 pronksmedalit. Kõige suurema üllatuse valmistas Leana Arro, kes tuli spordipüstoli harjutuses individuaalseks meistriks 544 silmaga. 11 medalit võideti võistkondadega ja 2 individuaalselt. Kuna häid kohti oli esikümneski palju, piirdume seekord medaliomanike nimetamisega.
3 kuld-, 1 hõbe Arti Aasav
3 kulda Jörn Markus Toomingas
3 kulda Kert Christopher Uusoja
2 kuld, 1 pronks Leana Arro
1 kuld-, 1 hõbe Johanna Rammu
1 kuld-, 1 hõbe Ly-Anna Luigand
2 hõbe-, 1 pronks Karlis Lõps
2 hõbe-, 1 pronks Raian Kleemann
2 hõbe-, 1 pronks Kaimar Pärnpuu
2 hõbe Mai-Liis Vikman
1 hõbe-, 1 pronks Akneliina Luur
1 hõbe-, 1 pronks Annika Otsus
1 pronks Kaius Lõps
1 pronks Jasper Rea
1 pronks Kaspar Tõnisson

Eesti noorte meistrivõistlused laskmises.
Meie noorte saagiks oli 1 kuld, 2 hõbe, 2 pronksmedalit.
Eesti meistriks tuli poiste püstoli meeskond olümpia kiirlaskmises koosseisus: Arti Aasav, Jörn Markus Toomingas, Kert Christopher Uusoja. Samas kooseisus võistelnud võistkond sai hõbemedali spordipüstoli võistkonnaga ja pronksmedali vabapüstoli võistkonnaga.
Olümpia kiirlaskmises suutis üllatada meie duubel võistkond, kes tuli pronksmedalile. Koosseisus: Kaius Lõps, Antero Kanarik, Kevin Kenert Sits. parimad tulemused individuaalarvestuses:
2.koht Arti Aasav olümpia kiirlaskmises
5.koht Ly-Anna Luigand spordipüstol
5.koht Jörn Markus Toomingas olümpia kiirlaskmine
6.kohr Arti Aasav spordipüstol
6.koht Kert Christopher Uusoja olümpia kiirlaskmises
8.koht Gerden Kattel vabapüstol
8.koht Jörn Markus Toomingas spordipüstol
9.koht Raimond Vahtra püssi standardharjutus
9.koht Kevin Kenert Sits olümpia kiirlaskmine
9.koht Jörn Markus Toomingas vabapüstol
9.koht Johanna Rammu spordipüstol
Tulemused täpsemalt: https://laskurliit.ee/tulemused-2026/